Vesi on elu alus
Kui proovime kindlaks teha, kas teistel planeetidel on elu, sellisel kujul nagu meie seda teame, püütakse kõigepealt aru saada, kas seal on vesi olemas või mitte. Miks see nii on? Elu Maal sõltub ju täielikult veest.
Kõikide elusorganismide kehad koosnevad suures osas veest. Umbes 70-90 protsenti kogu orgaanilisest ainest moodustab vesi. Kõikides taimedes ja loomades elu toetavad keemilised reaktsioonid toimuvad veekeskkonnas ning vesi muudabki need reaktsioonid võimalikuks. Elu keemia on veekeemia.
Täiskasvanu keha koosneb umbes 60% veest, vastsündinud lapse kehas on see protsent veelgi suurem. Meie keha vajab vett ainevahetusprotsessideks, ainete transpordiks kudede ja organite vahel ning reguleerib kehatemperatuuri. Vesi on meie elu alus ning seega on oluline ka vedeliku kvaliteet, mida tarbime.
Mis on pH?
Lahuse happesuse või leeliselisuse (aluselisuse) astet mõõdetakse pH väärtusena, mis on vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivne logaritm.
Ained, mille pH on alla 7, on happelised ning ained, mille pH on üle 7, on aluselised. PH 7 on neutraalne.
Inimesed on pH suhtes äärmiselt tundlikud ning pH kõikumised happelisuse poole mõjutavad suures osas meie tervist.
Vereplasma ja teiste keharakkude vedelike pH on 7,2-7,3, mis on kergelt aluseline.
Stress, ebatervislik toitumine, ning muu kurnav eluviis võivad keha pH-d happelisema poole muuta, mis tervist negatiivselt mõjutavad. Happelises keskkonnas väheneb organismi võime haiguste vastu võidelda, energiatootlikkus väheneb ning häiritud on ka seede- ning hormonaalsüsteem.
Aluseline vesi aitab hoida alus-happe tasakaalu ning seega kehas toimuvaid protsesse toetada. Aluselises keskkonnas on kehal suurem vastupanuvõime haigustele ning organism on tervikuna tugevam.
Selleks, et kehas valitseks tasakaal, on oluline selle eest hoolitseda! Lihtne on seda teha aluselise vee tarbimisega.