Selleks et tervis tugevana püsiks, tuleb keha pH tasakaalus hoidmise eest hoolt kanda. Liigne happelisus kehas põhjustab energiakadu, loidust, kiirendab vananemisprotsessi ning on soodne pinnas vähirakkude tekkimiseks.
pH kehas näitab, kui happeline või aluseline meie organism on. Liigne happelisus kehas viitab happelistele jääkainetele, mis on soodne pinnas bakterite kasvuks. Bakterid ja erinevad mikroobid paljunevad happelises keskkonnas, mis võib omakorda viia organismi haigestumiseni. Seepärast on oluline hoida pH neutraalsena.
Sõna pH tuleneb ladinakeelsest fraasist “Potentia hydrogenii” – p tähendab potentsiaali, võimalikku varu ja H on vesiniku sümbol. PH viitab vesinikioonide kontsentratsioonile aines ja näitab, kas tegemist on aluselise või happelise lahusega ning mõõdetakse seda ph skaala abil.
Sündides on vere pH aluselisem ning vananedes muutub happelisemaks. Kui vere pH on tasakaalust väljas (liiga happeline või aluseline), mõjutab see rakkude ainevahetuse aktiivsust.
Happeline veri mõjub halvasti keharakkudele, mis ei saa kahjustatult bakterite vastu võidelda. Kahjustatud rakud kannavad kehas eluks vajalikku hapnikku vähem edasi, mis omakorda tähendab vähem energiat ning põhjustab erinevaid terviseprobleeme.
Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse juhatuse esimehe Ketlin Jaani-Vihalemi sõnul ei oska inimesed aimatagi, kui oluline on happe-aluse tasakaalu hoidmine organismis. „Isegi suhteliselt väikesed kõikumised võivad viia erinevate tervisemuredeni ning algpõhjuse välja selgitamine võib olla küllaltki tülikas,“ selgitas ta.
„Kuna meie Lääne dieet on niigi pigem ebatervislik, siis pole imestada, et ka pH on sageli paigast ära. Mida enam on meie toidulaual liha, nisu, riisi, suhkrut, alkoholi, kohvi ja töödeldud toitu, seda happelisemad me oleme. Seepärast ongi mõistlik hoida aluseid ja happeid moodustavate toiduainete suhe umbes 80/20,“ selgitas Jaani-Vihalem.
„Lisaks on oluline teada, et aluselist reaktsiooni tekitavate toiduainete mõju on mitu korda madalam kui happelist jääki tekitavatel toiduainel,“ selgitas Jaani-Vihalem 80/20 printsiibi tagamaid. „Kindlasti ei eksita siis, kui menüüs on rohkelt puu- ja köögivilju, idandeid ja vetikaid, seda nii pH seisukohalt kui ka lihtsalt tervisliku tasakaalustatud toitumise puhul“ lisas ta.
Et toime tulla bakterite ja toksiinidega võitlemisega, vajab nahk kergelt aluselist keskkonda. Kõht ja teised seedimise eest hoolt kandvad elundid on kõrgelt happelised.
Kuigi aluseliste toiduainete söömine aitab keha pH-d tasakaalus hoida, on oluline märkida, et seda ei saavuta üleöö. Regulaarne mitmekülgne aluseline toitumine, pikaajaline elustiili muutmine, kehale piisava füüsilise koormuse andmine ning samuti regulaarne mürkide väljutamine kehast aitab hoida tervise heas korras.
Tänapäeva toidulaud on üha rohkem kaldu happeliste toiduainete kasuks, pakkudes meile rafineeritud nisutooteid, suhkrutega rikastatud toiduaineid, rasvast liha ja kiirtoitu, mis tähendab, et meie kehad on liiga happelised. Kuigi keha suudab teatud koguses happelisi toiduaineid lagundada, mõjub liigne happelisus ülekoormavalt. Seepärast on oluline kanda hoolt pH tasakaalus hoidmise eest.
…
Loe edasi täisartikklit aadressil: http://tervisliktoitumine.ee/aluseline-toitumine-toob-kerge-enesetunde/
Artikkel pärineb veebilehelt: tervisliktoitumine.ee veebilehelt